Avaldamine

märksõna

• Esemeuurija tööfotodes peituvate andmete kasutusvõimalused

  Käesoleva projektiga uuritakse, kuidas on võimalik esemeuurija töö käigus kogunevaid tööfotosid rakendada esemete automaatseks määramiseks ja nende seisukorra hindamiseks ning kuidas sellist suuremahulist kogu kasutajasõbralikult ja FAIR printsiipe jälgides avaldada. Materiaalse kultuuri uurijad võivad iga uuritava teema raames teha tuhandeid fotosid esemetest, aga enamasti piirdub fotode kasutus tüpoloogilise määramise, leidude visuaalse kõrvutamise ja paremini vormistatud

  LOE EDASI ➞

• Heliteoste (meta)andmete kättesaadavaks tegemine temaatilis-bibliograafilise kataloogina

  Praegu on Eesti heliloomingu andmestik killustunud mitme infosüsteemi vahel: teoste üldandmed on Eesti Muusika Infokeskuse leheküljel, käsikirjade andmed Eesti Muuseumide Veebiväravas, (noodi)trükiste ning heli- ja videosalvestiste bibliograafilised kirjed raamatukogude ühiskataloogis ESTER. Seejuures on andmed eri süsteemides esitatud isesuguse põhimõtte järgi; nii näiteks ei ole sugugi alati järgitud MARC21 vormingut. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uurimisrühma eesmärk

  LOE EDASI ➞

• Triibuseelikute mustrianalüüs

  See töövoog kirjeldab, kuidas masinõppe toel piltide mustreid võrdleme. Soovime teada saada, milline mustriloogika valitses 18.–19. sajandi Eesti triibuseelikutes ning kuidas need mustrid suhestuvad Inglismaalt Norwichi tehasest pärit triibuliste läigestatud pinnaga villaste callimanco-kangastega. Töövoog kombineerib digihumanitaaria meetodeid ja masinõpet. Suurte pildiandmekogude analüüsimiseks kasutame visuaalsete mustrite äratundmiseks loodud masinõppemudeleid –  konvolutsioonilisi närvivõrke (CNN-e). CNN-i kasutatakse eelkõige

  LOE EDASI ➞