HUMAL > Töövood > Tunes of the World Map: eesti ja ukraina rahvalaulupärandi uurimine

Tunes of the World Map: eesti ja ukraina rahvalaulupärandi uurimine

Projekti eesmärk on luua interaktiivne digikaart eesti ja ukraina rahvalaulutraditsioonide uurimiseks geograafilisest, temaatilisest, emotsionaalsest ja struktuursest vaatenurgast. Projekt töötati välja HUM häkatonil 2026. Praegune prototüüp keskendub peamiselt Ukraina rahvalaulude materjalidele, samas kui tulevastes versioonides integreeritakse eesti andmestikud ning võimaldatakse kultuuridevahelist võrdlust.

Töövoog ühendab digihumanitaaria meetodeid, loomuliku keele töötlust, kultuuripärandi andmehaldust ja interaktiivset visualiseerimist. Kaks suurt rahvalaulude korpust — 85 550 eesti laulu ja 56 726 ukraina laulu — valmistati ette, ühtlustati, analüüsiti ning muudeti otsitavaks kaardiliideseks. Kasutajad saavad liikuda etnograafilistest piirkondadest üksikute lauljate ja terviklike laulutekstideni, uurida emotsionaalseid ja temaatilisi mustreid ning vaadelda suulise pärimuse geograafilist levikut.

Töövoo sammud

Märksõnad: kogumine, meelsusanalüüs, teksti kategoriseerimine

Selle etapi peamine eesmärk on koguda ja analüüsida eesti ja ukraina rahvalaulude mahukaid kogusid, et luua projektile ühtne alus. Korpused tasakaalustati, jättes välja eesti regilaulude korpuse osa, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal soome materjali. Pärast andmestiku filtreerimist nii, et keskenduti ainult eesti rahvalauludele, muutusid eesti ja ukraina korpused mahult ligikaudu võrreldavaks, võimaldades sisukamaid korpustevahelisi võrdlusi.

Alustame kahe mahuka andmestiku töötlemisest: 85 550 eesti laulust ja 56 726 ukraina laulust. Kuna need andmebaasid esindavad erinevaid kultuurilisi, keelelisi ja laulutraditsioone, on see võrdlev etapp ülioluline nii ühiste kui ka eriomaste tunnuste tuvastamiseks enne visuaalse kaardistamise alustamist. Olulised analüütilised mõõtmed on žanrirühmad, värsipikkuse jaotus — mõõdetuna silpide või täishäälikute arvuna, mis toimib meetrilise korralduse ligikaudse näitajana —, vormellikkuse ja narratiivsuse määr ning struktuurne stabiilsus kummaski traditsioonis. Need mõõdikud aitavad määrata, kuidas laule klassifitseeritakse, filtreeritakse ja lõplikus liideses navigeeritavaks muudetakse.

Enne analüüsi läbisid mõlemad korpused andmete ettevalmistamise ja ühtlustamise. Eesti korpuse puhul töödeldi mitut CSV-faili, puhastati ja standardiseeriti kategooriasildid, filtreeriti välja soome materjalid ning tõlgiti žanrikategooriad inglise keelde. Ukraina korpuse puhul normaliseeriti metaandmeid, eraldades lauluidentifikaatoritest kogude nimed, eemaldades tehnilised märgendused, standardiseerides kogude metaandmeid ning valideerides žanriklassifikatsioone. Need toimingud muutsid heterogeensed arhiivimaterjalid struktureeritud ja võrreldavateks andmestikeks, mis sobivad arvutuslikuks analüüsiks ja visualiseerimiseks.

Praegune häkatoni prototüüp sisaldab nii ukraina kui ka eesti rahvalaulude korpuste analüüsi, sealhulgas temaatilisi, emotsionaalseid, žanrilisi ja meetrilisi võrdlusi. Avalikult kättesaadav kaardiliides keskendub praegu ukraina korpusele. Eesti laulude integreerimine interaktiivsesse kaarti ja täieliku korpustevahelise visuaalse uurimisliidese arendamine on kavandatud tulevaseks arenduseks.

Märksõnad: sisuanalüüs, meelsusanalüüs, märgendamine, stiilianalüüs, loomuliku keele töötlemine, masinõpe

See etapp muudab toored, struktureerimata rahvalaulude andmebaasid struktureeritud ja masinloetavateks andmestikeks mitme analüütilise toimingu abil.

Samm 2.1. Kasutame suurt keelemudelit Claude, et määrata laulud temaatilistesse kategooriatesse. Mudel tuvastab laulutekstides korduvad motiivid ja teemad ning klassifitseerib laulud laiematesse temaatilistesse rühmadesse, näiteks armastus, perekond, pulm, kasakaelu, vangistus ja surm.

Samm 2.2. Laule analüüsitakse meelsusanalüüsi meetoditega, et tuvastada nende emotsionaalsed tunnused. Emotsionaalsed skoorid hõlmavad valentsust — kui positiivne või negatiivne on laulu emotsionaalne tonaalsus — ja erutustaset — kui intensiivne või tugev on emotsionaalne väljendus. Sentimentanalüüs annab emotsionaalsed skoorid, mis kirjeldavad iga laulu üldist tonaalsust ja intensiivsust, samal ajal kui temaatiline klassifikatsioon määrab laulud laiematesse teemakategooriatesse.

Samm 2.3. Korpust analüüsitakse metaandmetes olemasolevate žanriklassifikatsioonide põhjal. See samm võimaldab uurida rituaalsete, mitterituaalsete, narratiivsete ja muude laulutüüpide jaotust piirkondade ja kogude lõikes. Žanrimetaandmeid kasutati laulutüüpide jaotuse võrdlemiseks korpuste vahel. Kuigi mõlemal traditsioonil on ühiseid žanre, näiteks pulmalaulud, perelaulud ja töölaulud, sisaldab ukraina korpus eripäraseid kategooriaid, näiteks kasakalaulud ja tšumakkide laulud, samas kui eesti korpust iseloomustavad laulud noorte elust, laulmisest, meelelahutusest ja sotsiaalsetest suhetest.

Samm 2.4. Analüüsime laulude struktuurseid tunnuseid, kasutades täishäälikute arvu rea kohta värsipikkuse ja meetrilise korralduse ligikaudse näitajana. See võimaldab võrrelda poeetilisi struktuure žanrite ja traditsioonide vahel. Lauludele tehti meetriline profileerimine — värsistruktuuri analüüs rea täishäälikute arvu põhjal, mida kasutati meetrilise korralduse ligikaudse näitajana. See võimaldas võrrelda rütmimustreid žanrite lõikes ning eesti ja ukraina korpuse vahel.

Samm 2.5. Temaatilise, emotsionaalse, žanrilise ja meetrilise analüüsi väljundid integreeritakse üheks otsitavaks andmestikuks. Iga laul rikastatakse metaandmesiltidega, mis kirjeldavad selle teemat, emotsionaalset profiili, žanrilist kuuluvust ja meetrilisi tunnuseid.

Väljundiks on ühtne ja päringuteks sobiv andmestik — laulud on märgendatud teema, emotsionaalse mõõtme, žanrirühma ja meetrilise signatuuri järgi —, mis on järgmise etapi visualiseerimise alus.

Märksõnad: andmete visualiseerimine, disain, vastendus

Valisime kaardipõhise disaini, sest rahvatraditsioonid on tihedalt seotud maaga; Eesti ja Ukraina laulude nägemine ühes liideses aitab esile tuua kultuurilise liikumise mustreid ning ühist balti-slaavi pärandit. See etapp ühendab „avastamise“ faasi ehk toorandmed ja „teostuse“ faasi ehk lõpliku tööriista, tagades, et teave ei oleks mitte ainult täpne, vaid ka intuitiivne ja kaasahaarav.

See etapp tõlgib arvutusliku analüüsi tulemused ligipääsetavaks ja interaktiivseks visuaalseks keskkonnaks. Eesmärk on võimaldada nii teadlastel kui ka laiemal avalikkusel laulutraditsioone uurida.

Samm 3.1. Esimene samm keskendub Tunes of the World Map visuaalse raamistiku arendamisele. Kaardipõhine liides valiti seetõttu, et laulutraditsioonid on tihedalt seotud konkreetsete piirkondade ja kohalike kogukondadega. Liides annab geograafilise ülevaate laulude kogudest ja nendega seotud metaandmetest.

Samm 3.2. Kasutajad saavad laule uurida piirkondlike filtrite abil ning liikuda laiematest etnograafilistest piirkondadest väiksemate geograafiliste üksusteni. See funktsionaalsus võimaldab kasutajatel uurida žanrite, teemade ja emotsionaalsete mustrite ruumilist jaotust korpuses.

Samm 3.3. Nii Eesti kui ka Ukraina laulukorpuste puhul viidi läbi võrdlevad temaatilised, emotsionaalsed, žanrilised ja meetrilised analüüsid. Selge visuaalse liidese kujundamise kaudu muudame keerukad analüütilised andmed — näiteks žanrijaotused, emotsionaalsed mustrid ja meetrilised tunnused, nagu täishäälikute arv reas — kättesaadavaks ka tehnilise taustata kasutajatele. Kuigi praegune kaardiliides keskendub Ukraina korpusele, visualiseeritakse platvormi tulevastes versioonides võrdlevaid tulemusi interaktiivse korpustevahelise võrdlusliidese kaudu.

Samm 3.4. See funktsioon võimaldab kasutajatel liikuda geograafilisest piirkonnast üksiku esitajani ja seejärel konkreetsete laulukirjeteni. Iga kirje sisaldab täismahus lauluteksti, metaandmeid ja analüütilisi annotatsioone — teema, emotsioon, žanr. See funktsionaalsus annab otsese ligipääsu visualiseeringute aluseks olevale algsele kultuurimaterjalile.

Märksõnad: säilitamine, levitamine, otsing

Teostuse etapp muudab prototüübi avalikult kättesaadavaks kultuuripärandi ressursiks. See tähistab töövoo kulminatsiooni, kus sammudes 1–2 loodud struktureeritud ja annoteeritud andmestikud ning sammus 3 kujundatud visuaalne keskkond ühendatakse toimivaks platvormiks teadlastele, muusikutele, haridustöötajatele ja laiemale avalikkusele. Pakkudes intuitiivset ligipääsu arhiivsetele rahvalaulukogudele, toetab platvorm nii kultuuripärandi säilitamist kui ka uusi võrdleva uurimistöö vorme.

Samm 4.1. Avaliku ligipääsuga prototüübi käivitamine
Interaktiivne kaart tehakse veebis kättesaadavaks teadlastele, muusikutele, haridustöötajatele ja laiemale avalikkusele.

Samm 4.2. Täiustatud otsingu- ja päringuliides
Kasutajad saavad laule otsida ja filtreerida piirkonna, žanri, teema, emotsionaalsete tunnuste ja struktuursete tunnuste järgi.

Samm 4.3. Pärandi säilitamine ja levitamine
Platvorm aitab kaasa rahvalaulupärandi säilitamisele, kättesaadavusele ja levitamisele, muutes arhiivimaterjalid hõlpsamini leitavaks ja uuritavaks.

Märksõnad: levitamine, avaldamine

See töövoog loob mitu teaduslikku ja kultuuripärandiga seotud väljundit:

Samm 5.1. Andmestik ja märgendatud korpus — struktureeritud andmestik, mida on rikastatud temaatiliste, emotsionaalsete, žanriliste ja meetriliste annotatsioonidega..

Samm 5.2. Interaktiivne kaart — avalikult kättesaadav visualiseerimisplatvorm, mis praegu toetab ukraina rahvalaulude korpuse uurimist; eesti korpuse integreerimine on kavandatud tulevaseks arenduseks.

Samm 5.3. Uurimis- ja päranditööriist — digitaalne ressurss, mis toetab tekstipõhist võrdlevat folkloristlikku uurimistööd, õpetamist ja kultuuripärandi säilitamist.