Eesti rahvapillimuusika regionaalsete ja ajaliste mustrite analüüs

Töövoog võimaldab analüüsida Eesti rahvapillimuusika andmestikus esinevate pillide ja pillilugude piirkondlikku ning ajalist jaotust. Töövoo käigus korrastatakse arhiiviandmestiku metaandmeid, ühtlustatakse pilli- ja kohanimetusi ning luuakse vajaduspõhiselt laiemad analüütilised pillikategooriad. Seejärel arvutatakse pillide ja pillilugude esinemissagedused maakondade ning ajaperioodide lõikes. Tulemused esitatakse sagedustabelite, diagrammide ja kaartidena, mis aitavad teha nähtavaks mustreid, mida üksikkirjeid vaadates oleks raske märgata.


Töövoos kasutatud algandmestik ja selle põhjal loodud ühtlustatud andmestik on kättesaadavad csv-failidena Eesti Kirjandusmuuseumi koodirepositooriumis. Algandmestik põhineb Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) rahvapillimuusika kogudel ning koondab helisalvestuste, käsikirjaliste noodistuste ja nendega seotud metaandmete infot. Algandmestik sisaldab 13 036 vaatlust ja 24 tunnust, sealhulgas andmeid pala, aasta, pilli, esitaja, kihelkonna, maakonna, päritolu, koguja, andmetüübi ning heli- ja noodistusviidete kohta. Andmed hõlmavad aastaid 1874–1999. Siinses töövoos kasutati ühtlustatud andmestikust ainult uurimisküsimuste seisukohalt vajalikke veerge: aasta (year), maakond (county) ja ühtlustatud pillinimetus (instrument_puhas). Pilliloona käsitleti ühte andmestiku kirjet ning täpsemat žanrilist või viisitüübilist eristust selle töö kontekstis ei tehtud.

Töövoo sammud

Märksõnad: Avastamine, kontekstualiseerimine

Etapi eesmärk oli saada esmane ülevaade andmestiku sisust, struktuurist ja kontekstist. Andmestik oli kättesaadav CSV-vormingus, mistõttu ei pidanud me ise tabelit koostama. Andmestikuga tutvumise käigus uurisime, milliseid välju see sisaldab, kui täielikud on kirjed ning millised tunnused on meie uurimisküsimuste seisukohalt kõige olulisemad. Kuna meie töö keskendub pillide, pillilugude, aja ja piirkondade vahelistele seostele, oli oluline varakult hinnata, kas need andmed on piisavalt järjepidevad, et neid hiljem võrrelda. Selles etapis täpsustasime ka uurimisküsimusi ning kaardistasime, millised andmestiku omadused võivad tulemuste tõlgendamist mõjutada.

Andmestikuga tutvumise kõrval alustasime ka selle ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga tutvumist. Töötasime läbi allikad, mis käsitlevad Eesti rahvapillimuusika traditsiooni, piirkondlikke eripärasid ja kogumistraditsiooni, sealhulgas salvestusseadmete kasutuselevõttu ning noodikirja oskuse tähtsust varasemas kogumistöös. Kontekstiga tutvumine oli oluline eeltöö enne puhastamise etappi, sest see võimaldas tuvastada, millised erinevad kirjapildid, murdelised nimetused ja võimalikud sünonüümid tähistavad sama pilli ning vajavad edasises analüüsis ühtlustamist. Lisaks oli kontekstiga tutvumine oluline tulemuste tõlgendamisel, sest andmestik ei ole neutraalne ega pruugi peegeldada tegelikku muusikapraktikat. See kajastab eelkõige seda, mida on eri aegadel kogutud ning kogutud kirjed võivad omakorda olla mõjutatud kogumistraditsiooni arengust.

Märksõnad: Eeltöötlus, avastamine

Etapi eesmärk oli valmistada andmestik ette edasiseks analüüsiks, et samu pille tähistavad nimetused oleksid esitatud võimalikult järjekindlalt. Kuna andmestik on kujunenud eri kogujate, piirkondade ja ajaperioodide töö tulemusena, ei ole metaandmed alati ühtsed. Sama pill võis esineda mitme kirjapildi, murdelise nimetuse või täpsustava lisandiga. Kui selliseid erinevusi ei ühtlustata, võib hilisem statistiline analüüs anda eksitava tulemuse, sest sama pilli esinemised jaguneksid kunstlikult mitme nimetuse vahel. Ühtlustamise ettevalmistamiseks kasutasime tarkvara R, koostasime R-Studios pillinimetuste sagedustabeli, mille võtsime koos kontekstiteadmistega aluseks ja koostasime vastavustabeli. See võimaldas ühtlustamist teha süsteemselt ja kontrollitavalt, sest iga algse nimetuse puhul oli võimalik jälgida, kuidas see analüüsis ümber nimetati.

Seejärel kasutasime R-i, et korrastada pillinimetuste kirjapilti. Esmalt tegime andmestikus pillide veerust koopia, et säilitada esialgne kirjapilt. Seejärel muutsime teksti väiketäheliseks, eemaldasime ebavajalikud täpsustused ja kirjavahemärgid ning seejärel koondasime sama pilli eri nimetused ühise nimetuse alla. Kuna töö lõppeesmärk oli kirjeldav statistiline analüüs, koondasime mõnel juhul ka sisuliselt lähedased pillid laiematesse kategooriatesse. Näiteks kategooria „lõõtsaline“ alla koondasime akordioni, bajaani, kamorška, lõõtsa jms. See valik aitas hilisemas analüüsis näha suuremaid ajalisi ja piirkondlikke mustreid, mitte ainult üksikute nimetuste killustunud jaotust.

Märksõnad: andmete visualiseerimine

Etapi eesmärk oli saada korrastatud andmestikust esimene terviklik statistiline ülevaade. Uurisime, kui sageli esinevad andmestikus eri pillid ja pillilood ning kuidas need jaotuvad aasta ja maakonna lõikes. Selle sammu kaudu liikusime andmete ettevalmistamiselt tegeliku analüüsi juurde, tuvastasime millised mustrid andmestikus nähtavale tulevad ning millised neist vajavad edasist täpsustamist. Jooksvalt tekkisid juurde ka lisaküsimused, mis mängivad sarnast rolli nagu taustakontekst. Need on olulised andmete tõlgendamisel, probleemikohtade likvideerimisel ning kasutatud meetodi sobilikkuse hindamisel.

Kasutasime R-is sageduste loendamist ja tabelite koostamist. Koondasime tulemused tabelitesse, kus oli võimalik võrrelda pillide ja pillilugude esinemist. Esmane statistiline kirjeldus aitab näha andmestiku üldist jaotust ning oli vajalik eeltöö täiendavale analüüsile ja visualiseerimisele. Saadud tulemuste põhjal otsustasime, milliseid tunnuseid on mõistlik võrrelda.

Märksõnad: Uurimine, andmete visualiseerimine

Selle etapi eesmärk oli esmaste tulemuste põhjal analüüsi täiendada ning tulemusi visualiseerida. Koondasime andmed kümnendite ja maakondade kaupa, et näha selgemalt nii ajalisi kui ka piirkondlikke mustreid. Aastapõhine analüüs võib antud andmestiku puhul olla liiga detailne ja hüplik, sest kogumistegevus ei ole toimunud igal aastal ühtlaselt. Kümnendite kasutamine aitab vähendada juhuslikku kõikumist ning toob paremini esile pikemaajalised muutused.

Kasutasime R-i joon- ja tulpdiagrammide koostamiseks ning sageduste arvutamiseks. Lisaks arvutasime andmestiku metaandmeid puudutavad statistikat (eelnevalt mainitud lisaküsimuste põhjal), mis on potentsiaalselt vajalik tulemuste nüansside põhjendamiseks ning puuduste välja toomiseks. Ajamõõtme kõrval oli oluline ka ruumiline mõõde, mistõttu eksportisime tulemused R-ist välja ja kasutasime neid QGIS-is kaardikihtide loomiseks. Kaardid võimaldasid näidata, millistes piirkondades teatud pillid sagedamini esinevad. Aluskaardina kasutasime Maa-ameti 1917. aasta haldusjaotust, sest see sobis uuritava andmestiku ajaloolise iseloomuga paremini kui tänapäevane haldusjaotus. Kuna 1917. aasta haldusjaotuses Petseri maakonda veel ei olnud, lisati Petseri 1922. aasta haldusjaotusest. Setumaa kirjed seostati Petseri alaga, sest kasutatud ajaloolises haldusjaotuses paiknes Setumaa sellel alal.

Märksõnad: Tõlgendamine, kontekstualiseerimine

Etapi eesmärk oli siduda analüüsi tulemused Eesti rahvapillimuusika traditsiooni laiema ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga. Tõlgendasime, mida võivad piirkondlikud ja ajalised mustrid öelda pillide leviku ning rahvapillimuusika mitmekesisuse kohta. Selles etapis ei olnud eesmärk ainult kirjeldada, kus midagi rohkem või vähem esineb, vaid mõtestada, miks sellised erinevused võivad andmestikus nähtavale tulla.

Tõlgendamisel võtsime arvesse ka andmestiku piiranguid. Nähtavad mustrid ei pruugi alati peegeldada otseselt ajaloolist muusikapraktikat, vaid võivad tuleneda ka kogumisajaloo, säilimise, digiteerimise või metaandmete ebaühtlusest. Seetõttu sidusime statistilised tulemused varasemas kontekstietapis kogutud teadmistega ning käsitlesime järeldusi ettevaatlikult.