10. juunil toimus Eesti Maaülikoolis DataCite Eesti konsortsiumi avatud teaduse seminar „Kui andmed hakkavad elama: teadusandmete haldamine ja koostöö Eestis“. Seminar tõi kokku teadlased, andmehaldurid, teadustaristute arendajad ja mäluasutuste esindajad, et arutada teadusandmete kogumise, säilitamise, jagamise ja taaskasutamise võimalusi ning väljakutseid Eestis. Päeva jooksul tutvustati mitmeid näiteid teadusandmete kasutamisest ja haldamisest.
Seminari avas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Kalle Olli, kes rõhutas avatud teaduse tähtsust kogu teadusprotsessi vältel. Aruteludes tõstatus muu hulgas küsimus, kuidas muuta teadusprotsess läbipaistvamaks juba selle varajastes etappides – näiteks võiksid doktoritööde eelversioonid olla avalikult kommenteeritavad ning üliõpilastööd masinloetaval kujul kättesaadavad.
Professor Steffen Noe rääkis Eesti Keskkonnaobservatooriumi mõõtejaamadest ja pidevalt kogutavatest keskkonnaandmetest, rõhutades suurandmete säilitamise, turvalisuse ja pikaajalise kasutamisega seotud küsimusi. Eesti Maaülikooli teadlane Thea Kull ja raamatukoguhoidja Kersti Laupa tutvustasid oma ülikooli loodusteaduslikke kogusid ning vaatlusandmestikke, mis on tehtud kättesaadavaks nii Eesti kui ka rahvusvaheliste teadlaste jaoks.
ETKAD arendab humanitaarteaduste andmetaristut
Mari Väina ja Kata-Maria Metsar tutvustasid Eesti teadus- ja kultuuriandmete digitaristut ETKAD ning selle raames arendatavat humanitaaruuringute andmelaborit HUMAL.
HUMALi eesmärk on toetada humanitaarteadlasi andmepõhiste uurimismeetodite kasutamisel ning luua selleks vajalikke tööriistu ja teenuseid. Ühe olulise tegevussuunana kaardistatakse Eesti humanitaarteaduste andmekogusid ning koondatakse infot nende kättesaadavuse kohta. Samuti arendatakse töövooge, mis võimaldavad teadlastel olemasolevaid andmeid lihtsamini analüüsida ja taaskasutada.
Näidetena tutvustati Eesti Rahva Muuseumi andmetel põhinevaid töövooge, sealhulgas triibuseelikute analüüsi. Valmimas on ka lahendused külastajaandmete ning soome-ugri esemekogu uurimiseks. HUMALi tegevustes peetakse oluliseks avatud teaduse põhimõtteid – võimalikult läbipaistvaks muudetakse kogu uurimisprotsess alates andmete töötlemisest kuni tulemuste avaldamiseni.
Seminari teises pooles tutvustati Tartu Ülikoolis loodud andmehaldurite kompetentsivõrgustiku piloot projekti ning uuenenud DataDOI teadusandmete repositooriumi. Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini teadur Martin Pook tutvustas andmehalduskultuuri kaardistamise kogemusi. Tema ettekandest jäi kõlama, et teadlaste andmehalduspraktikad on väga erinevad ning teadmiste jagamine ja tugiteenuste nähtavaks tegemine on oluline osa avatud teaduse edendamisel.
Seminari esitlusslaidid on kättesaadavad Eesti Maaülikooli digirepositooriumis ja ürituse salvestus on järelvaadatav.