HUMAL > Töövood > Ärkamisaja kirjanduslik võrgustik Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuse põhjal

Ärkamisaja kirjanduslik võrgustik Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuse põhjal

Käesolev töövoog on loodud selleks, et analüüsida Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Lydia Koidula kirjavahetust aastatest 1867-1873 ning kaardistada, millised isikud esinevad nende kirjade põhjal ärkamisaja kirjanduslikus võrgustikus kõige sagedamini. Kirjavahetus on eesti kirjandusloo üks olulisemaid allikaid, mis peegeldab rahvusliku liikumise kujunemist, kultuurilisi kontakte ja autorite omavahelisi suhteid. Töövoog võimaldab tekstikorpusest automaatselt tuvastada isikunimesid, puhastada ja ühtlustada nimekujusid ning luua struktureeritud andmestiku, mille põhjal saab uurida, millised tegelased olid ärkamisaja kultuuriväljal kesksemad.


Töövoo väljundiks on puhastatud isikunimede andmestik, sagedusanalüüs ning visualiseering võrgustikust, mis näitab, millised isikud tulevad Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuses kõige sagedamini esile. Selline lähenemine aitab mõista ärkamisaja kirjandusvälja struktuuri uuel viisil, mis pakub kvantitatiivset tuge kirjandusloolistele tõlgendustele ning annab võimaluse näha, millised suhtlus- ja mõjuliinid kujundasid eesti rahvusliku kirjanduse kujunemist.

Töövoo sammud

Märksõnad: annoteerimine, ekstraheerimine

Eesmärk siin on leida kirjavahetuse tekstidest kõik isikunimed, mis moodustavad hilisema võrgustiku põhielemendid. Kasutame Kreutzwaldi ja Koidula Korpi korpuses automaatset nimetuvastust, mis märgib tekstis ära kohad, kus algab isikunimi (B-PER) ja kus nimi jätkub (I-PER). Seeläbi on võimalik kiiresti ja süsteemselt ekstraheerida kõik potentsiaalsed isikud, keda kirjavahetuses mainitakse koos esinemise sagedustega.
Automaatne märgendamine on vajalik, kuna käsitsi nimede otsimine oleks ajamahukas ja arvatavasti ka ebaühtlane. Etapi väljundiks on esialgne nimekandidaatide loend, mis liigub edasi puhastamise ja normaliseerimise sammuni.

Märksõnad: andmete puhastamine, rikastamine

Automaatne tuvastus tekitab ka müra ehk siinjuures valesti tuvastatud sõnu, katkiseid nimekujusid ja korduvaid vorme. Seepärast tuleb puhastada andmestik kõigist ebaolulistest elementidest ning ühendada erinevad nimevariandid üheks isikuks. Näiteks ühendame käändevormid (“Jakobsoni”), lühendid (“Carl”) ja alternatiivsed kirjaviisid (“Jacobson”) üheks korrektseks nimeks.
Lisaks ühendame ees- ja perekonnanimed (nt “Lydia” ja “Koidula”) üheks isikuks ning vajadusel lisame rollid (pere, kolleegid, õpetlased). See rikastab andmestikku ja tagab, et hilisem analüüs põhineb täpsetel ja ühtlustatud andmetel.

Märksõnad: analüüsimine, andmete visualiseerimine

Puhastatud andmete põhjal koostame sagedustabeli, mis näitab, kui sageli erinevaid isikuid kirjavahetuses mainitakse. See annab esialgse ülevaate sellest, millised tegelased olid ärkamisaja kirjanduslikus suhtlusruumis kõige nähtavamad. Sagedustabeli põhjal loome ka tulpdiagrammi, mis aitab tulemusi visuaalselt mõista.

See etapp on oluline selleks, et luua kvantitatiivne alus võrgustiku analüüsiks. Sagedusnäitajad aitavad tuvastada keskseid tegelasi, kelle ümber võrgustiku hiljem modelleerime.

Märksõnad: Andmete puhastamine, rikastamine

Selles etapis alustasime tööd uue, täieliku nimeregistriga, mille saime juhendaja(te)lt koos tagasisidega. Kuna varasem automaatne NER-tuvastus jättis osa isikuid märkamata või tuvastas neid valesti, alustasime andmete kontrolli sisuliselt algusest peale. Selle nimeregistri põhjal uurisime mitte ainult lihtsalt esinemissagedust, vaid ka sagedust, mis näitab, mitmes kirjas keegi esines. Varasemalt valminud sagedustabel on samuti korrektne, lihtsalt sisaldab nimede kogusagedust.

Koostasime uuesti isikute nimekirja, määrasime igale isikule rollikategooriad (pere, avaliku elu tegelased, õpetlased) ning arvutasime mainimis-/esinemissagedused. Nimekirja lisati Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald käsitsi, kuna nad on võrgustiku keskpunktid ja ilma selleta oleks võrgustiku analüüs päris tühi.

Tulemusena valmisid uuendatud sagedustabelid, tulpdiagrammid ning Palladio jaoks vajalikud kirjades esinemiste tabelid. Andmete täpsus ja käsitsi kontroll on olulised, eriti ajalooliste tekstide puhul, kus automaatne märgendamine pole alati piisav.

Märksõnad: rikastamine, analüüsimine

Pärast nimeregistri põhjal tehtud puhastust ja rollide määramist arvutasime iga isiku kirjadepõhise esinemissageduse, kasutades nimeregistri leheküljenumbreid. Kui kogusagedus näitab, mitu korda nime mainitakse, siis kirjadepõhine sagedus näitab, mitmes erinevas kirjas isik esineb. See mõõdik peegeldab täpsemalt tegelikku suhtlusvõrgustikku. Lõime uue tabeli, mis eristab kogusagedust ja kirjadepõhist sagedust, ning valisime analüüsi jaoks 13 sagedasemat isikut, kuna nendele järgnevate isikute esinemissagedused olid juba nii madalad, et isikud tundusid võrgustiku kontekstis väheolulised. Tulemused integreerisime isikukirjelduste dokumenti ning valmistasime andmestiku ette Palladio võrgustiku loomiseks.

Märksõnad: analüüsimine, modelleerimine, andmete visualiseerimine

Edasi tuleb luua isikutevaheline võrgustik, mis näitab, millised tegelased esinevad kirjavahetuses kõige rohkem. Kasutame Palladio keskkonda, kuhu impordime puhastatud andmestiku ning loome sagedusi kujutava graafi.
Filtreerime välja müraelemendid (nt “Muu/Tuvastamata”), et graafik oleks selge ja keskenduks olulistele isikutele. Tulemuseks on visuaalne mudel ärkamisaja kirjanduslikust suhtlusvõrgustikust Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuse põhjal.

Märksõnad: rikastamine, analüüsimine, tõlgendamine

Pärast võrgustiku modelleerimist ja visualiseerimist koostame sagedamini esinevate isikute lühikirjeldused, et siduda kvantitatiivsed tulemused ärkamisaja kultuurilise ja kirjandusloolise taustaga. Selle etapi eesmärk on mõista, miks just need isikud võrgustikes esile tõusevad, milline oli nende roll Koidula ja Kreutzwaldi elus ning kuidas nad suhestuvad rahvusliku liikumise konteksti laiemalt. Lühikirjeldused põhinevad usaldusväärsetel allikatel (nt Eesti Kultuuriloolise Arhiivi materjalid, Kreutzwaldi portaal, jt.) ning ka kirjavahetusest leitud seostel.

See etapp aitab tõlgendada võrgustiku struktuuri sisuliselt, näidates, kuidas perekondlikud sidemed, rahvuslikud kontaktid ja õpetlaste võrgustik peegeldavad ärkamisaja kultuurivälja toimimist. Isikute kirjeldamine seob digitaalset analüüsi ja kirjandusloolist tõlgendust omavahel ja võimaldab meil mõista, miks teatud sõlmed muutuvad võrgustikus keskseteks ning millist rolli nad mängisid 19. sajandi eesti kultuuris.

Märksõnad: tõlgendamine

Selles etapis seostasime kvantitatiivsed tulemused ärkamisaja kirjanduslooga. Võrdlesime kogusagedust ja kirjadepõhist sagedust, et mõista, millised isikud olid kirjavahetuses püsivad osalejad ning millised esinesid pigem temaatiliselt või episoodiliselt.
Kirjadepõhine sagedus võimaldas tuvastada isikuid, kes olid kirjavahetuse tegelikus suhtlusvõrgustikus olulisemad, kuigi nende kogusagedus võis olla madalam. Tulemusi tõlgendasime Koidula ja Kreutzwaldi rolli kaudu ärkamisaja kultuuriväljal, tuues esile nii perekondlikud, professionaalsed kui ka rahvusvahelised kontaktid. See samm seob tehnilise analüüsi uurimisküsimusega ning näitab, kuidas digimeetodid avavad uusi vaatenurki ajalooliste tekstide mõistmisel